Laua ääres

See on üks igavene põnev ja hästi vana pilt. Kahjuks ei ole sellest midagi lähemalt teada, lihtsalt oli Tiina piltide hulgas. Tundub olevat pika säriga tehtud: lauanõud on teravamad kui inimesed ja täiskasvanud teravamad kui lapsed. Huvitavad on ka inimeste poosid, kes hoiab taldrikut, kes võileiba käes. Valgeks lubjatud seintega ruum, kapi otsas on ilmselt pildistamise jaoks lahti tõmmatud lõõtspill. Kui nõusid vaadata, siis hakkas silma, et on nii kohvitassid kui ka klaasihoidjatega teeklaasid. Eestis vist neid teeklaasi hoidjaid eriti ei kasutatud, võib-olla on siis tegemist Peterburi eestlastega. Tiina vanaema elas küll 20.saj algul Peterburis.

Veoauto inimeste vedamiseks

Inimeste veoks kohandatud auto Rannu sovhoosis, paistab, et momendil katki, aga aega on...

Lasteaiatöötajate karneval

Töötajate karneval Tartus Akadeemia tänava lasteaias. Põhiliselt on improviseeritud kostüümid kodus olevatest rõivastest.

  Siin on mindud ka kergema vastupanu teed ja kasutatud juba lasteaias olemas olevaid kostüüme.
 Taga keskel on kasvataja Virve, kes on daam koerakesega inspireerituna Tšehhovist.

Tiina pildikastist

Postkaart 1966

Ükskord, vist 1978. aastal, seisin riigipühade ajal oma kodutänaval ja püüdsin silmi kissitades kujutleda sinise lainega punalippude asemele sinimustvalgeid. Ei tulnud välja.

Vabaduse plats 1922

Sellel pildil on Peeter I kuju juba maha võetud, aga alus on veel alles.

 
1910. aastal, seoses Tallinna alistumise kahesajanda aastapäevaga Vene vägedele  Põhjasõjas, nimetati senine Heinaturg Peetri platsiks (Peterplatz või Peters-Platz, Петровская площадь) ja avati platsil Peeter I ausammas, koos ausamba püstitamisega sillutati plats lõpuks munakividega. Venemaa keisri Peeter I ausammas kõrvaldati platsilt Eesti Vabariigi valitsuse otsusega 1922. aastal. 1923.a nimetati Peetri plats Vabaduse platsiks ja alates 1933.a nimetati veelkord ümber Vabaduse väljakuks.

Olavi albumist.

Õed Mariad Pankjavitsast

Õed, mõlema nimi Maria, perekonnanimi ja isanimi ka samad. 

Lea rääkis mulle, et kui tema vanavanaisa 1904. aastal tütrele nime läks panema, oli ta nii purjus, et pani sama nime, mis ta juba 1900. aastal sündinud tütrele oli pannud. Sellel isal oli 4 tütart.

 Ma olen nüüd selle kohta lugenud ja tundub, et perekond teeb oma esivanemale liiga, kahtlustades teda ülemäärases alkoholitarvitamises. Setud olid kõik vene õigeusku ning nimed pandi vastavalt õigeusu traditsioonidele ja seal ei pruukinud vanematel üldse sõnaõigust olla, nimi olenes lapse sünniajast ning kui lapsed olid sündinud erinevatel aastatel, aga samadel kuupäevadel, siis pandi neile samad nimed. Ega see nii hull olnudki, ristinime kasutati suhteliselt harva, aga mugandatud igapäevane nimi oli igaühel oma.

 20.sajandi esimesel kümnendil oli setudel ees- ja isanimi, aga perekonnanimesid ei olnud. Kui Eestis esimesed perekonnanimed pandi 1809.a Kanepi kihelkonnas ja üldine nimede panek oli Liivimaa kubermangus 1823-1826 ning Eestimaa kubermangus 1835.a, siis Setumaal ja Narva-taguses pandi perekonnanimed alles 1921.-1923.aastal. Nii et meie õed Mariad said perekonnanime tõenäoliselt üsna vähe aega enne abiellumist.

MTJ traktor Pankjavitsa külas

Vassili Sulg oli masina-traktorijaama traktorist.

Pankjavitsa küla kuulus esimese EV ajal Eestile, praegu on 15 km sealpool piiri.

Fotopomm - siga

Setumaale Pankjavitsa külla Palgi perre tuli fotograaf. Õue maja esiseina peale pandi uhke Aksenja (fotol paremal) tikitud vaip, alla serva veel natuke triibulist riiet, et vundamendiserva näha poleks, parimad riided, käekotid, naeratused kaamerasse - kõik nagu päris.

                                 Ja siis ema ja tütre pildil selline äraandlik loom!

Pildistamise aega täpselt ei tea, aga Maria oli sündinud 1904 ja Aksenja 1926. 

Arvan, et see on 1950-ndate alguses tehtud pilt.

Matus 1949

30.jaanuaril 1949.a Palal.
Hetk enne teekonna algust kodust surnuaiale. Kirst on kaunistatud kuuskede, sambla ja kanarbikuga.

Olavi albumist

Suusamaratoni eel

Seitsmekümnendad. Suusariietuseks piisas dressidest ja villastest sokkidest Visu puusuusad ja alumiiniumkepid.
Minu arvates oskasid tol ajal kõik lapsed suusatada. Arvutimänge polnud ja suusad olid odavamad kui praegu ning linnatänavatel olid parki ja metsa viivad suusarajad. Näiteks Karlovas oli Kesk tänava keskel suusarada, mis viis Variku metsa.
Kus see pilt on tehtud, ei tea.

Siin on Peipsi mängude suusavõistlus Iisakus 9.02.1986. Suusatamiseks kooti spetsiaalsed suusakampsunid. Kampsuniga on vaikse ilmaga väga hea suusatada, aga kui on tuul, siis puhub läbi. Esiplaanil oleval suusatajal on peas tol ajal moodi tulnud kandilise kujuga müts. Eriti popid olid sellised Soome mütsid kirjaga KARHU. Meie memmed hakkasid ka kohe KARHU-kirjadega mütse kuduma.

See on nüüd varasem pilt. Pakun, et kuuekümnendad, rasked puusuusad, bambusest kepid.

 See tütarlaste pilt tundub eelmisest veel vanem, pakun et viiekümnendate lõpp.

Maarika, Lagle, Endli ja Meeta albumitest.

Laulurahvas

 Kommunistliku partei kõige äärmuslikum kontroll avaldub 1950. aastal toimunud XIII üldlaulupeo repertuaaris, milles domineeris Stalini suurte tegude motiiv. Laulupeo kolm avalaulu olid A.Aleksandrovi "Kantaat Stalinist", G.Ernesaksa "Laul Stalinile" ja E.Kapi kantaat "Rahva võim". Kõiki neid juhatas Gustav Ernesaks. Alates 1955.aastast kõlasid aga pidudel suurt kodumaad ülistavate laulude kõrval taas ka laulud Lenini sõnadest ja Suurest Leninist.

Laine Randjärv "Sillad üle piiride" lk 233


Esiplaanil vasakpoolne mees on Gustav Ernesaks (1908-1993), aga parempoolses mehes ei ole ma päris kindel, sarnaneb Juhan Simmiga (1885-1959)
Võiks olla viiekümnendad.

Meeta albumist

Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik

   .. ja Stalin selle üle valvamas.

Tähe tänava lasteaed Tartus 1950-ndate esimestel aastatel. Täpsemalt suure jalutuskäigu postitusest.

Võimlemispidu

1939. a. oli  II Eesti Mängude aasta. 
Kogu energia pandi võimlemispidustuste ettevalmistamisele ja läbiviimisele.  Massiesinemiste kavad nii naistele kui meestele koostas Ernst Idla koos võimlemisinstituudi pedagoogidega. Eliitrühmade võimlejad olid instruktoriteks, kes sõitsid mööda maad ringi ning õpetasid esinemiskavu. Kavade paremaks viimistlemiseks viidi eelnevalt läbi maakondlikud mängud.  Võimlemispidu osutus II  Eesti Mängude õnnestunud lõppakordiks, kus osales ligikaudu 10 000  võimlejat.

See pilt on pärit Tiina albumist. Tema ema Elsa on üks nendest tüdrukutest. Ema oli rääkinud, et Konstantin Päts oli ka vaatamas ja lehvitas neile.

Palgapäev 1970

 Üllatav, kui palju infot on esimesel pilgul suhteliselt tühja pildi peal. Palgapäev Pala kolhoosis. Paremal kolhoosi kassapidaja Paul, vasakul sõber Evald, kes on pudeli viina ka kaasa võtnud.Tõenäoliselt on palgad juba enam-vähem makstud, töö juures viina võtmist tuli tol ajal ikka ette. Viinapudelid ei olnud keeratava korgiga, nii et kui pudel oli lahti võetud, tuli lõpuni juua.
 Raha on paremal lahtritega sahtlis, arvutamine käib arvelauaga. Palka makstakse sularahas nimekirja alusel, mis on tõenäoliselt laual keskel.
 Tagaseinas on 1970. aasta kalender. Kalendris on Lenini pilt ja 1870-1970, see oli Lenini 100. sünniaastapäeva aasta, millega seoses anti välja medaleid ja pühendati sellele töövõite jms. Ega keegi seda tõsiselt ei võtnud, nii lihtsalt pidi tegema.
 Laual on ka 2 pastapliiatsit. Minu mäletamist mööda tulid pastapliiatsid Eestis müügile kuskil 1968.aasta paiku. Kui tera tühjaks sai, mindi pastapliiatsi täitja juurde, kes selle uuesti sinist pastat täis pressis. Tal olid käed alati pastased, ma veel mõtlesin, et kuidas ta need puhtaks saab.
 Vot, kui palju juttu ühe viinavõtmise pildi juurde.

Olavi albumist.

Viimane pilt 1943

 !943.a tehtud pildid Heldur Kleinist, kes sõidab rindele. Rohkem teda ei nähtud.

Paaside fotokarbist.

Kurb lugu, aga kui meie põlvkond näeb mootorrattaga Saksa ohvitseri, tuleb kohe kapten Kloss meelde.