Kasukas

Selle suure kasukaga on 1957.aastal sündinud Tiiu Matiisen.

Selline must jänesenahkne kasukas oli 1960-ndatel väga paljudel lastel. Mul oli ka. Sellel pildil millegipärast ei ole, aga kui kasukas oli suur, siis seoti peale rahvusliku mustriga vöö. See oli kohustuslik element suure kasuka juures. Küll ma olin õnnelik, kui kasukas sai mulle juba nii parajaks, et seda vööd enam peale ei pandud.

Alumine foto on tehtud 1983.aastal. Rasmusel on seljas tuttava tädi omakasvatatud küülikutest omatehtud kasukas. Aga see rahvuslik vöö käib ikka veel asja juurde ja selja taha seotud sall.

Nunnad ja liblikad

Linda lapsepõlvest 1920.ndatel on veel sellised pildid, aga millega ülemisel pildil tegu on, ei osanud ta öelda.

Tartu saksa lasteaed 1920-ndatel

Linda Varema, kellest meil siin juba varem juttu on olnud, käis Tartus saksa lasteaias, sest tema isa oli sakslaste peres kasulapsena üles kasvanud. Peres oli kolm last: Remeo, sünd 1920; Linda, sünd 1922 ja Valli, sünd 1926.

Sonimütsiga rüblik, kelle fotograaf on pildist eraldi välja suurendanud, on Remeo.

Aga see on tõesti tore pilt!

See pilt on ka samal ajal tehtud, Remeo on vasakul. Lapsed on tunduvalt soojemalt riides kui kasvataja.

Siin tehakse ilmselgelt tüdrukutele liiga: igal poisil on kaks lippu, aga tüdrukutel ainult mingi rõngas!
Linda on esireas paremalt teine.

Tuletõrjuja matus

Tartust Lootuse tänava kodust saadetakse ära tuletõrje autojuhti.

Paaside albumist.

Kaardimäng iseendaga?

Mõlemal pool lauda on väidetavalt sama mees, Johann Paas, sündinud 1925, tema olevat ka pildi tegija, aga pilti uurides ei leidnud me ühtegi kindlat märki montaažist. Karahvin on kahtlaselt keskel ja valgus nagu tuleks ühele mehele vasakult ja teisele paremalt, samasugune pintsak, kõhu pealt kitsas ja vasak hõlm voltis... Arvuteid pildi tegemise ajal polnud. Kas ikka on sama mees ja kas on montaaž?

Paaside albumist

15 loosungiga tänav

Elagu Nõukogude Liidu rahvaste sõprus! - 15 liiduvabariigi keeltes.
Tunnen Tallinnat halvasti, kas see võiks olla Viru tänav?

Õnnitlen!

See kaart on saadetud 1982.aastal Marile 16 aasta sünnipäevaks.

Vene ajal olid lettide peal põhiliselt venekeelse tekstiga kaardid. Aga venekeelse kaardi saatmine oli väga halb toon. Kui vähegi võimalik, hangiti saatmiseks päris ilma tekstita või siis kohalike fotohuviliste tehtud kaarte. Minu meelest omapildistatud kaarte avalikult müüa ei tohtinud. Meie perre tõi ümberpildistatud ja omavalmistatud kaarte vanaema mingite kirikusõprade kaudu, tema ja ta sõbrad saatsid üksteisele isegi ümberpildistatud jõulukaarte.

Wõimlemise mängusid juhatamas

Kaja fotokastist.

Pruut ja peigmees

Alma Herne ja Voldemar Keerdoja.

 
Kaks samal taustal pildistatud fotot. Veel ühe sama taustaga grupipildi tagant leidsin templi: Joh.Laurus, Wäike-Maarja.
Ülemise peigmehe võiks oma ülikonna, särgi ja kingadega vabalt ka praegu altari ette saata. Aga pruudid oma madala pihaga rõivaste ja looridega on meie jaoks väga imelikud, kusjuures loorid on väga sarnased, võib-olla isegi samad.

Pulmakutsed

See on Kaja vanaema vanaema ja vanaisa pulmakutse.
Kutse on saatnud Tartust pruudi vanemad Alexander ja Minna Dexling. Kas peigmehe suguvõsale saatsid kutsed peigmehe vanemad?
Rosalie Dexlingi ja Wilhelm Mathieseni pulmad peetakse 21.detsembril 1871 Härra Oberleitneri majas.

Rosalie elas 25.09.1852 - 1.03.1916
Wilhelm oli sündinud 1840, Riia sakslane, kes tuli Tartusse Oberleitneri (?) juurde. Ta oli puu- ja rauatöömeister, kes sisustas Hellenurme mõisas ühe hoone villavabrikuks. Hoones olid tema enda konstrueeritud kraasimise, ketramise, kudumise, värvimise, vanutamise masinad. See oli Baltimaades esimene villavabrik külaelanike teenindamiseks.
Neil oli 4 tütart ja 2 poega.


25 aastat hiljem, 1897.aasta märtsis saadab Minna Dexling (ma sain aru, et vanaemana), välja veel 2 pulmakutset. Kuigi pulmad peetakse koos, on kutsed eraldi.
15.aprillil kell 5 toimuvad korraga kahed pulmad. Alide Dexling abiellub Otto Kuusikuga ja Olga Dexling abiellub Hugo Flinkiga.

 
Pulmad peetakse Kauksi veskis, mis kuulus Dexlingitele.
Veel on teada, et perekond Flink kolis 1939.a Saksamaale.

Vasula kodumajanduskool 3

Piltidel on näha palju fotograafile poseerimist.

 Enamus fotodest on tehtud 10., 11. või 12.septembril 1929, grupipilte on tehtud ka 11.mail ja 3.juunil 1929. Kui praegu selliseid pilte tehtaks, siis võiks olla  eesmärgiks kooli tutvustav voldik, aga milleks tol ajal selline suur ja põhjalik pildistamine ette võeti, ei tea.

Aitäh Kajale!

Vasula kodumajanduskool 2

Kõik need pildid on tehtud väga hea fotograafi poolt, aga see on minu kõige lemmikum pilt Kotitõstjaid vaatav vanamees on nii stiilne ja tagaplaanil keskel lisab fotole vürtsi veel mingi pisike must elukas.

Ka mesilastega tegelemist õpetati.

Huvitav, kas seal oli ka õppelasteaed?

1919. aastal oli kaks, 1925. aastal kümme, 1939. aastal juba 49 kodumajanduskooli ja -klassi ning neil aastatel kooli lõpetanud tütarlapsi loeti üle 5100. Õpiaeg kestis 1-4 aastat.

Kõrgemad kodumajanduskoolid olid Kehtna kõrgem kodumajanduskool ja kodumajanduse instituut, peale nende oli veel viis aastase õpiajaga kõrgastme kodumajanduskooli, kuhu võeti gümnaasiumi lõpetanuid.

Algkooli (6 klassi) lõpetanud võisid astuda kodumajanduskeskkooli - maal asuvais koolides õpiti 3, linnas 4 aastat. 

 Kõik kodumajanduskoolid likvideeriti Nõukogude Eestis 1947. aastal, nende sisustus hävitati. 

 Vasula kodumajanduskooli lõputunnistus.

Vasula kodumajanduskool 1

Tartu lähedal Vasula mõisas oli 1924-1944 imetlusväärne kodumajanduskool, kohe veendute selles ise.
Praegu on sellel kohal vaid mälestuskivi.
1929.aasta 7.jaanuarist kuni sama aasta 23.novembrini õppis selles koolis ka Meeta Kleimann (1911-2001), kellelt päritud albumist need pildid on.

 Õpilased kandsid koolivormi.

Kodumajanduskooli söögituba.

Õpetati ka lavas ja kasvuhoones lilli ja köögivilja kasvatama. 

Klaasist kasvuhooned olid kallid, kasvuhoonete buum tuli Eestisse alles koos kilega kuskil 1960-ndate lõpus või 1970-ndate alguses, sellega koos ka tomatikasvatus.

Matusepilt

See pilt on tehtud talumaja ees, pildi servas paistab natuke pisikeste ruutudega akent. Lumi on maas ja katusel ning matuseliste peade kohal on katuseserv täis jääpurikaid, tegelikult jäävad need natuke kaugemale, maja seina äärde inimeste selja taha on veel kuused pandud. Tundub, et paistab juba soe kevadpäike, lapski on kerge riidega õue toodud.
Võiks olla 100 aastat tagasi küll.

Kaja albumist

Poiss ja kits 1951

Poissi pole eriti näha, aga kitse topis? on suurepärane. Jääb mulje, et tegemist on mingi pildistamise kohaga.
Heidi albumist.

Deltaplaaniga paraadil

Paraadid olid üks osa veneaegsest elust.Kooliõpilastel ja suuremate asutuste töötajatel tuli kaks korda aastas, 1.mail ja 7.novembril, paraadil käia. Iga asutus võttis kaasa midagi iseloomulikku enda toodangu või tegevusala järgi. ALMAVÜ on väljas õppeauto ja Tartu Lennuklubi deltaplaaniga ning tagaplaanil on näha loosung "ALMAVÜ - mehisuse kool". Meil oli loosungite järgi kõik suurim ja parim. Räägitakse, et ühel aastal olid Tallinnas TPI poisid  tulnud paraadile loosungiga "Nõukogude mikroprotsessorid - maailma suurimad mikroprotsessorid"

Tartus oli betoonist tribüün Vabaduse puiesteel pargi servas.Tribüünist mööda marssimiseks koguneti ümberkaudsetel tänavatel. See auto peaks asuma Turu tänaval, tagant paistab turu värav ja einelaud (turg oli siis veel tänava ääres). See foto on 1980-ndate algusest.

 Siin on Tartu Autobussi- ja Taksopargi kollektiiv Riia mäele kogunenud. Taga paistab hall maja.

 Siin on ka bussipargi töötajad. "Käed eemale Vietnamist!" - Vietnami sõda kestis 1964-1973.
 
Veel paraadipilte ja veel ja veel

Ulila turbaraba töölised

Täpselt ei tea, millal neid Ulila turbaraba töölisi ja mehhanisme pildistatud on. Pakun, et 1950-ndad.
Ülemisel pildil ees kõige paremal seismas ja alumisel vasakult kolmas suurte juustega mees on Rudolf Irs, kes oli sündinud 1897.aastal.
Alumisel pildil kaks vasakpoolset on päris poisikesed, üks neist püüab sigaretiga mehem välja näha.


1921. a septembris hakkas Ülenurme-Ulila Elektrija Turbatööstuse Ühisus turba tulusamaks realiseerimiseks Ulilasse elektrijaama rajama. Piisava tulu pidi tulevikus tagama elektrienergia müük Tartu linnale.Jaam valmis 1923. a lõpuks, kuid linnavalitsusega kokkuleppele ei jõutud ning ühisus pankrotistus. 20.03.1926 ostis Tartu linn Eesti Panga oksjonil Ulila elektrijaama. Linnavalitsus võttis üle ka Ulila turbaraba ja mõisasüdame rendilepinguning 1923. a rajatud ülekandeliinid, mis viisid elektrit Karlova linnaosale,Puhja ja Elva alevile ning Kaimi külale. 
 3.08.1944 lasid Saksa okupatsiooniväed Ulila elektrijaama õhku ja purustasid ka ülekandeliine.
Ulila Tööstused lülitati uuesti elektritrusti Eesti NSV Elekter koosseisu 1944.a lõpus. 1945.a toodi Ulilasse kaks rongjõujaama, mis töötasid Ulila turba baasil. Alates 22.08.1945 Eesti Energia Ulila energiarajoon. Turbatööstus eraldati ja see hakkas alluma Eesti Energiale.

Anni pildikarbist.

Perekonnapilt

Perekonnapilt - isa, ema ja laps 1.veebruaril 1958.
Nõukogude ohvitserist isa on üle pika aja Kaliningradi oblasti teenistuskohast kodus Rakveres.

Üle foto jookseb triip, filmipraak. Mees, kes sellel fotol väike laps on, peab seda sümboolseks jooneks, tema perekonnale tõmmati kriips peale - järgmisel päeval pärast pildistamist, 2.veebruaril lasi isa ema maha. Sama fotoaparaadiga tehtud matusepiltidel triipe polnud.